Miks vajab Eesti oma taastumiskooli mudelit?
EPRÜ Taastumiskooli mudeli arendamisel lähtume rahvusvahelisest teaduslikust tõendusmaterjalist, kuid samal ajal arvestame Eesti kultuurilise, sotsiaalse ja tervishoiusüsteemi eripäraga. Taastumiskool ei ole pelgalt välismaise mudeli ülevõtmine, vaid Eesti oludele vastava õppimis- ja enesearengukeskkonna kujundamine, mis toetab inimeste taastumist, vaimse tervise hoidmist, kogukondlikku osalust ja isiklikku toimetulekut.
Rahvusvaheliselt tunnustatud uuringud näitavad, et taastumiskolledžid (Recovery Colleges) on kujunenud üheks olulisemaks uuenduseks vaimse tervise valdkonnas. Inglismaal alguse saanud mudel on levinud 28 riiki ja territooriumile viiel kontinendil ning selle keskmes on õppimine, kaasloome, võrdsed partnerlussuhted ning inimese aktiivne roll oma taastumisprotsessis (Hayes jt, 2023).
EPRÜ Taastumiskooli mudeli arendamisel toetume muu hulgas ajakirjas The Lancet Psychiatry avaldatud rahvusvahelisele uuringule, milles analüüsiti 221 taastumiskolledži tegevust 28 riigis. Uuringus osales 174 taastumiskolledžit ehk 79% kõigist teadaolevatest organisatsioonidest ning see on seni kõige põhjalikum ülevaade taastumiskolledžite toimimisest maailmas (Hayes jt, 2023).
Tulemused näitasid, et taastumiskolledžitel on üle maailma ühised põhiväärtused, nagu võrdsus, taastumise toetamine ja kaasloome. Samuti leiti, et enamik taastumiskolledžeid järgib algset mudelit mõõdukal või kõrgel tasemel sõltumata riigi sissetulekutasemest (Hayes jt, 2023).
Samas tõi uuring esile olulise järelduse: rahvusvaheliselt jagatud väärtustest hoolimata mõjutavad kultuurilised erinevused seda, kuidas taastumiskolledži põhimõtteid praktikas rakendatakse. Eriti ilmnesid erinevused kaasloome, õppijate kaasamise ning õppimisprotsesside korraldamises. Näiteks olid Aasia taastumiskolledžite vastavusskoorid mõnes valdkonnas madalamad kui Inglismaal, mis viitas kultuurilise konteksti mõjule mudeli rakendamisel (Hayes jt, 2023).
Seda järeldust kinnitab ka hiljutine rahvusvaheline uuring, mis analüüsis kultuuriliste väärtuste mõju taastumiskolledžite põhikomponentidele 28 riigis ja territooriumil. Uuringu tulemused näitasid, et 12-st taastumiskolledži põhikomponendist seitset mõjutavad kultuurilised tegurid. Kõige tugevam mõju ilmnes individualismi ja kollektivismi tasakaalus, kuid olulist rolli mängisid ka ühiskondlikud hoiakud enesekontrolli, tulevikku suunatuse ja sotsiaalsete normide suhtes (Kotera jt, 2025).
Uuringu autorid rõhutavad, et taastumiskolledžite edukaks rakendamiseks ei piisa üksnes algse mudeli järgimisest. Võrdväärselt oluline on mudeli kultuuriline kohandamine, et see vastaks kohalike kogukondade väärtustele, ootustele ja vajadustele (Kotera jt, 2025).
Eesti kultuuriruum erineb mitmes aspektis neist riikidest, kus taastumiskolledži mudelit on seni kõige rohkem uuritud ja rakendatud. Meie ajalooline kogemus, kogukondlikud suhtemustrid, abi otsimise hoiakud, tervishoiusüsteemi ülesehitus ning vaimse tervisega seotud arusaamad loovad ainulaadse konteksti. Seetõttu ei ole võimalik ühtegi rahvusvahelist mudelit täielikult muutmata Eestisse üle kanda. Selle asemel tuleb säilitada taastumiskolledžite põhiväärtused, kuid kohandada nende rakendusviise kohalikele tingimustele (Hayes jt, 2023; Kotera jt, 2025).
EPRÜ Taastumiskooli mudel lähtubki sellest põhimõttest. Mudeli väljatöötamisel kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud RECOLLECT Fidelity Measure'i põhimõtteid ning koolitajate ettevalmistus ja mudelile vastavuse hindamine toimuvad nende standardite alusel. Arendustööd toetavad ImROC-i konsultandid ning eesmärk on ühendada rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteediraamistik Eesti inimeste kogemuste, vajaduste ja kultuurilise kontekstiga.
Eesti vajab oma taastumiskooli mudelit, sest taastumine toimub alati konkreetses kultuurilises ja sotsiaalses keskkonnas. Kohalikule kontekstile kohandatud mudel aitab suurendada osalejate kaasatust, tugevdada kogukondlikku tuge, vähendada vaimse tervisega seotud stigmat ning luua õppimiskeskkonna, mis on Eesti inimestele usaldusväärne, arusaadav ja mõjus. Nii saab taastumiskoolest kujuneda oluline ennetus-, taastumis- ja kogukonnaarenduse tööriist, mis toetab nii üksikisiku heaolu kui ka Eesti vaimse tervise süsteemi pikaajalist arengut (Hayes jt, 2023; Kotera jt, 2025).
Viited
Hayes, D., Hunter-Brown, H., Camacho, E., McPhilbin, M., Elliott, R. A., Ronaldson, A., Bakolis, I., Repper, J., Meddings, S., Stergiopoulos, V., Brophy, L., Miyamoto, Y., Castelein, S., Klevan, T. G., Elton, D., Grant-Rowles, J., Kotera, Y., Henderson, C., & Slade, M. (2023). Organisational and student characteristics, fidelity, funding models, and unit costs of recovery colleges in 28 countries: A cross-sectional survey. The Lancet Psychiatry, 10(11), 861-870. DOI: https://doi.org/10.1016/S2215-0366(2300282-3)
Kotera, Y., Ronaldson, A., Takhi, S., Felix, S., Namasaba, M., Lawrence, S., Kellermann, V., Kapka, A., Hayes, D., Dunnett, D., Jebara, T., Murakami, M., Bakolis, I., Repper, J., Meddings, S., Stergiopoulos, V., Brophy, L., De Ruysscher, C., Eplov, L., ... Slade, M. (2025). Cultural influences on fidelity components in recovery colleges: A study across 28 countries and territories. General Psychiatry, 38(3), e102010. DOI: 10.1136/gpsych-2024-102010