Sidusrühmade kaasamine taastumiskoolis:

koosloomes sünnivad kestvad muutused

Taastumiskool ei ole lihtsalt kursus või teenus. See on kohtumine inimeste, teadmiste, kogemuste ja lootusega. Selleks, et taastumiskool saaks päriselt toetada vaimset heaolu ja taastumist, ei saa seda luua üks inimene ega üks organisatsioon üksi. Vajalik on erinevate inimeste ja osapoolte koostöö, kaasamine ning koosloomeline lähenemine.

Käesolevas artiklis sõnastame, kes on taastumiskooli mudeli olulised sidusrühmad ning kuidas anda kaasamisele ja koosloomele päriselt tuult tiibadesse.

Miks on sidusrühmade kaasamine oluline?

Ennetustegevuse kavandamise põhimõtete järgi on sidusrühmad kõik need inimesed ja organisatsioonid, kes mõjutavad tegevuse kavandamist, elluviimist või tulemusi või keda tegevus ise mõjutab.

Taastumiskoolide puhul tähendab see, et lisaks õppijatele on olulised ka nende lähedased, spetsialistid, kogukonnad, teenuseosutajad, otsustajad ja rahastajad. Mida paremini mõistame nende vajadusi, ootusi ja kogemusi, seda asjakohasem, kättesaadavam ja mõjusam saab olla taastumiskool.

Sidusrühmade kaasamine ei ole projektitaotluse kohustuslik linnuke ega formaalne konsultatsioon. Kaasamine on võimalus luua keskkond, kus erinevad teadmised kohtuvad ning sünnivad lahendused, mis päriselt töötavad.

Kes on taastumiskooli peamised sidusrühmad?

Esmane sihtrühm

Taastumiskooli peamine sihtrühm on täiskasvanud inimesed, kellel esineb suurenenud risk vaimse tervise raskuste tekkeks, süvenemiseks või kordumiseks. Nende hulka kuuluvad ka inimesed, kellel on varasem kogemus raske või kroonilise vaimse tervise häirega ning kes soovivad tugevdada oma taastumist, enesejuhtimist ja igapäevast toimetulekut.

Taastumiskooli keskmes on inimese enda eesmärgid, lootused, tugevused ja taastumisteekond.

Sekundaarne sihtrühm

Vaimne tervis ei kujune vaakumis. Inimest ümbritsevad suhted ja keskkond mõjutavad tema heaolu iga päev.

Seetõttu on olulised sidusrühmad ka lähedased, pereliikmed, tööandjad, õpetajad, kogukondade eestvedajad, sotsiaal- ja tervishoiutöötajad ning teised inimesed, kes mõjutavad osalejate igapäevast elu. Nende parem teadlikkus ja toetus aitavad luua taastumist toetavat keskkonda ning vähendada tagasilanguse riski.

Rakendajad

Taastumiskoolide mudelit võivad rakendada väga erinevad organisatsioonid ja kogukonnad. Selleks võivad olla iseseisvad mittetulundusühingud, kogukonnakeskused, raamatukogud, tervisekeskused, haiglad, rehabilitatsiooniasutused või muud kogukondlikud algatused.

Selline paindlikkus võimaldab taastumiskoole kohandada kohalike vajaduste järgi ning viia need inimestele lähemale.

Taastumiskooli tugevus peitub selle mitmevaldkonnalises meeskonnas. Heas rakendusmeeskonnas kohtuvad kolm väärtuslikku teadmiste allikat:

• erialased teadmised ja professionaalne kompetents;
• teemaspetsiifilised eksperditeadmised;
• kogemusteadmine ehk inimeste elatud kogemus taastumisest.

Just nende vaatenurkade ühendamine aitab luua õppimisprotsessi, mis on ühtaegu tõenduspõhine, praktiline, inimlik ja inspireeriv.

Koostööpartnerid

Taastumiskool ei toimi üksi. Olulist rolli mängivad koostööpartnerid, kes aitavad tegevusi planeerida, osalejaid kaasata, infot levitada või pakkuda täiendavaid teenuseid.

Koostööpartneriteks võivad olla kohaliku omavalitsuse asutused, vaimse tervise teenuseosutajad, tööandjad, haridusasutused, kogukonnaorganisatsioonid, kogemusnõustajate võrgustikud ja paljud teised.

Mida tugevam on koostöövõrgustik, seda suurem on taastumiskooli mõju kogukonnas.

Rahastajad ja otsustajad

Taastumiskoolide jätkusuutlikkust toetavad omavalitsused, ministeeriumid, fondid ja teised rahastajad. Lisaks rahalisele toele aitavad nemad kujundada ka vaimse tervise valdkonna arengusuundi.

Nende kaasamine aitab tagada, et taastumiskoolid ei jääks üksikuteks projektideks, vaid saaksid kujuneda püsivaks osaks kogukondlikust tugivõrgustikust.

Kogukond ja laiem avalikkus

Taastumiskooli mõju ulatub kaugemale kui kursustel osalenud inimesed.

Iga taastumiskool aitab kaasa sellele, et kogukonnas suureneks mõistmine inimeste suhtes, kes elavad raske või pikaajalise vaimse tervise seisundiga. Samuti aitab see paremini märgata ja toetada nende lähedasi.

Oluline eesmärk on vähendada vaimse tervise raskustega seotud stigmat ja diskrimineerimist ning tugevdada kogukondades kultuuri, kus abi otsimine on loomulik ning taastumine võimalik.

Seetõttu on kogukond tervikuna samuti oluline sidusrühm ja partner muutuste loomisel.

Mis on kaasamine taastumiskooli kontekstis?

Kaasamine on eesmärgipärane ja sisuline protsess, mille kaudu inimesed, keda taastumiskool mõjutab või kes selle elluviimises osalevad, saavad kaasa rääkida kooli loomises, arendamises, rakendamises ja hindamises.

Kaasamine põhineb partnerlusel, vastastikusel austusel ja arusaamal, et erinevat tüüpi teadmistel on võrdne väärtus. Taastumiskooli loomisel on sama oluline nii professionaalne teadmine kui ka elatud kogemus ning kogukondlik tarkus.

Praktikas tähendab see, et vaimse tervise raskuste kogemusega inimesed, nende lähedased, spetsialistid, kogukonnaorganisatsioonid ja teised partnerid osalevad aktiivselt:

• eesmärkide sõnastamises;
• kursuse teemade valikus;
• õppevormide kujundamises;
• tagasiside andmises;
• mõju hindamises;
• järgmiste arengusuundade kavandamises.

Selline lähenemine aitab tagada, et taastumiskool vastab tegelikele vajadustele ning on inimestele tähenduslik ja kasulik.

Kuidas anda kaasamisele päriselt tuult tiibadesse?

Kaasamine sünnib kõige paremini seal, kus inimesed saavad kohtuda võrdsetena. Seetõttu soovitab EPRÜ taastumiskooli mudel kasutada ühe hea praktikana regulaarseid Taastumiskohvikuid.

Taastumiskohvik on turvaline ja mitteametlik aruteluruum, kus saavad kokku inimesed, kellel on huvi taastumiskooli arendamise vastu. Seal võib arutada kõike alates kooli asukohast ja kursuste teemadest kuni õppijate tagasiside ning järgmiste arendussammudeni.

Vabas õhkkonnas tekivad sageli kõige väärtuslikumad ideed ning sünnib tunne, et taastumiskool ei kuulu ühele organisatsioonile, vaid kogukonnale tervikuna.

Koosloome ei tähenda üksnes arvamuse küsimist. Koosloome tähendab otsuste tegemist koos inimestega, kelle elu need otsused mõjutavad.

Kokkuvõtteks

Lühidalt võib öelda, et kaasamine ja koosloome on taastumiskooli loomise, rakendamise ja arendamise viis. See tähendab, et sihtrühma liikmed, kogemusteadmise kandjad, lähedased, spetsialistid ja teised sidusrühmad osalevad sisuliselt otsuste tegemisel, tegevuste kujundamisel ja tulemuste hindamisel.

Kui taastumiskool ühendab tõenduspõhise teadmise, elatud kogemuse ja kogukonna tarkuse, sünnib midagi enamat kui üks koolitusprogramm. Sünnib kogukond, kus inimestel on võimalik taastuda, õppida, kasvada ja üksteist toetada. Just sellistes kogukondades tekivad kõige kestvamad muutused.